Paroles de Elu kui film

Vahel uskumatut näeb minu silm
On maailm kui mustvalge negatiiv-film
See alul näib võõras, kuid hiljem ma harjun
Et must on taevas ja valged on varjud

Vahel ei julge ma avada silmi
Ma maailma näen nagu negatiiv-filmi
Ma vaikust nii tahaks, kuid sisemus karjub
Miks must on taevas ja valged on varjud?!

Vahel tunne on tugev, et enam ei jõua
Kuid elu see aina nõuab ja nõuab
Siis põgenen ära, kaon pudeli varju
Ja must on taevas ja valged on varjud

Vahel justkui keegi sosistaks kõrva -
Ma pealt nägin teliselt koletut mõrva
Ja sinul on seeprast kaotada palju
Sest must on nüüd taevas ja valged on varjud

Ohvril keha veel elab, kuid surnud on hing
Ja selles julmuses süüdistan sind -
Ei, enda eest peitu saa pugeda varju
Ja must on taevas ja valged on varjud

On vüita nii vähe kuid kaotada palju
Ma selle mõttega iial ei harju
Näen naabrite elu kui seebikasarju
Kus must on taevas ja valged on varjud